Kuidas ma Vavadast elatist teenin

Ma olen mänginud paljudes kohtades, aga see lugu algab hetkest, kui ma avastasin, et vavada com pole lihtsalt veel üks kasiino. See on koht, kuhu mina tulen tööle. Ma ei tule siia lõbu pärast, ma ei tule siia põnevust otsima – ma tulen siia raha teenima. See kõlab uhkelt, aga tegelikult on see lihtsalt kogemus ja distsipliin. Kui sa küsin, et mis tunne on olla profimängija, siis ma ütlen sulle nii – see on nagu iga teinegi töö, ainult et siin on võimalus teenida kuus rohkem kui pangas istudes. Aga et see õnnestuks, pead sa teadma, mida sa teed. Ja ma teadsin.

Esimesed korrad olid muidugi õppimise aeg. Keegi ei sünni professionaalina, see on kindel. Mäletan, kuidas ma esimest korda sisse logisin – silmad põlesid, käed värisesid, iga kord, kui rulett keerles, tundsin, et süda hüppab välja. Aga ma ei andnud alla. Võtsin reeglid lahti, uurisin iga mängu, vaatasin statistikat. Mul kulus kolm kuud, et aru saada, kuidas boonused tegelikult töötavad ja millal on mõtet panustada. See polnud romantiline reis, see oli raske töö. Ja siis tuli hetk, kui tundsin, et olen valmis.

Vahepeal proovisin ka teisi platvorme, aga miski polnud nii läbipaistev kui see. vavada com – see koht on minu jaoks nagu kontor, kuhu ma sisenen iga päev täpselt kindlal ajal. Ma ei mängi kunagi emotsioonidega, sest see on esimene viga, mida algajad teevad. Nad kaotavad kaks korda järjest ja siis hakkavad taga ajama – suurendavad panuseid, teevad rumalaid otsuseid. Mina teen vastupidi. Kui ma tunnen, et õnn pole minu poolel, ma lihtsalt tõusen lauast ja lähen jalutama. Naasen poole tunni pärast, alustan väikeste panustega ja vaatan, kuidas mäng end tunneb.

Ühel päeval, see oli neljapäev, mäletan täpselt, sest kolmapäeviti uuendavad nad boonuseid. Ma olin juba kaks tundi vaeva näinud musta ja punase vahekorra kalkuleerimisega. See on minu lemmikosa – otsida seaduspärasusi. Paljud naeravad mu üle, ütlevad, et rulett on juhus. Aga kui sa vaatad piisavalt kaua, sa näed mustreid. Muidugi, see pole täppisteadus, aga see annab sulle serva. Nii et ma istun, joon kohvi ja teen oma arvutusi. Ja siis ma panin ühe suurema summa mustale. Kõik ümberringi hingasid kinni, aga ma olin rahulik. Ratas keerles ja pall kukkus mustale. Ma ei karjunud ega plaksutanud – ma lihtsalt naeratasin ja võtsin oma võidu. See ongi professionaali märk.

Muidugi on olnud ka halbu päevi. Ükskord kaotasin kolm päeva järjest, ikka nii, et üle tuhande euro kadus. Aga ma tean, et see on osa protsessist. Oluline on mitte lasta kaotusel oma mõistust varjata. Kõik algajad ütlevad sel hetkel: “Veel üks kord, veel üks pööre.” Mina ütlen: “Täna ei ole minu päev, homme tulen tagasi.” Ja ma tulenki. Just see distsipliin on viinud mind punkti, kus ma saan öelda, et kasiino on minu peamine sissetulekuallikas. Ma ei saa rikkaks ühe ööga, aga ma saan stabiilselt kuus keskmiselt kaks-kolm tuhat eurot.

Ma olen proovinud ka pokkerit, see on teine maailm. Seal ei mängi sa mitte vastu maja, vaid vastu teisi mängijaid. Ja see on koht, kus vavada com tõesti särab. Turniirid on hästi korraldatud, osalejaid on palju ja tase on kõrge. Ma ei ütle, et ma olen pokkerikuningas, aga ma olen võitnud mõned turniirid. Üks neist andis mulle 5000 eurot. See polnud õnn – see oli teadmine, millal foldida ja millal all-in minna. Ma lugesin vastaseid, ma nägin nende kaarte nende näoilmetes. Mõni ütleb, et see on imelik, aga minu jaoks on see loogika.

Vahepeal mõtlen ma sageli, miks inimesed kasiinosid vihkavad. Nad arvavad, et see on ära kasutamine, aga mina näen seda teisiti. See on nagu börs. Seal on ka risk, kaotus ja võit. Lihtsalt kasiinos on see kiirem ja vahetum. Aga kui sa suhtud sellesse nagu töösse, siis see pole ohtlik. Ma olen loonud endale reeglid: ma ei mängi kunagi rohkem kui 10% oma kuueelarvest, ma ei võta kunagi laenu, et mängida, ja ma väljastan alati võidu kohe välja. See viimane on kõige tähtsam. Kuna vavada com laseb sul raha kätte saada kiiresti, siis ma ei pea muretsema, et mu võidud jäävad kuhugi rippuma.

Üks mu lemmikhetki oli siis, kui ma võitsin järjest kuus korda blackjackis. Ma tundsin, et täna on õnn minu poolel, aga ma ei läinud ahnelt suurendama – ma jäin oma kindla strateegia juurde. Ja see tasus ära. Kui ma lõpuks lauast tõusin, oli mu konto 1200 eurot suurem. See pole muidugi kõige suurem võit, aga see oli rahulik, kindel ja professionaalne. Täpselt selline, nagu ma armastan.

Ma ei propageeri kedagi kasiinosse minema. See pole lõbus ajaviide, see on raske töö. Aga kui sa tunned, et suudad oma emotsioone kontrollida ja oled valmis õppima, siis see võib olla sinu tee. Minu tee on viinud mind siia, kus ma täna olen. Mitte jõukas, aga kindlalt jalgadel. Ja ma tean, et homme tulen ma jälle sisse, logisen sisse ja alustan uut tsüklit.

Nii et kui sa küsisid, mis tunne on olla professionaalne mängija, siis vastus on – see on nagu iga teine töö. Ainult et siin on põnevam. Ja kui sa tahad proovida, siis mine, aga pea meeles – ära kunagi mängi südamega, mängi peaga. See on ainus viis, kuidas võita. Ja mina võidan, sest ma tean, mida ma teen.